Mart Jüssi: Läänemeri vajab teaduspõhist hoidmist – ja oskust „hülgemöla“ kuulata

Trinokkel avaldas 31. jaanuaril 2026 intervjuu ökoloogi ja hülgeuurija Mart Jüssiga – endise Roheliste Riigikogu liikme ning Roheliste juhatuse liikmega. Jüssi räägib ausalt ja piltlikult sellest, kuidas meie kodumere seisund on viimase kümnendi jooksul muutunud ning miks vajame looduse hoidmisel nii teadmisi kui ka rahulikku, argumenteeritud avalikku arutelu.

Jüssi võrdleb merd akvaariumiga: tasakaalu saab hoida vaid siis, kui mõistame tervikut ja mõjuallikaid – ent meres toimuvad muutused on aeglasemad ja visamad. Tema hinnangul survestavad Läänemerd kõige enam maismaalt tulev reostus ja väetiste koormus, tööstuslik kalapüük, laevaliiklusega kaasnev võõrliikide levik ning kliimamuutus, mis kiirendab ökosüsteemi „reaktsioone“. Ka mereruumi järjest tihedam kasutus (laevateed, kaablid, torud, arendused) tähendab, et looduse „oma olemisele“ jääb vähem ruumi.

Hülged on Jüssi jaoks palju enamat kui üks liik teiste seas: tippkiskjatena annavad nad aimu kogu meresüsteemi seisundist – justkui nähtav „pusletükk“, mille järgi saab kokku panna suurema pildi. Ta rõhutab, et süüdlase otsimine hüljeste või kormoranide näol on lihtsustus: kalasaakide vähenemist ja elurikkuse muutusi kujundavad eeskätt inimese tekitatud koormused ning soojenev kliima. Jüssi seob mere tervise ka inimeste tervisega, viidates, et püsivad saasteained ja nende kogunemine toiduahelas on ohtlik signaal, mida ei tohi eirata.

Intervjuu teine suur telg on looduskaitse maine ja teaduspõhise mõtlemise kaitsmine. Jüssi kirjeldab, kuidas avalikus ruumis levib üha rohkem väiteid, mis ei püsi loodusteadusliku kriitika all, kuid saavad siiski kõlapinda. Tema sõnum on selge: looduse „hoiatusmärke“ ja teadlaste tööd ei tohi naeruvääristada – mõnikord tasub just nimelt „hülgemöla“ kuulata, sest see võib olla hädasignaal.

Rohelised mõtted, mida siit kaasa võtta:

• Läänemere taastumine nõuab koormuste vähendamist: toitained, reostus, ohtlikud kemikaalid.
• Kliimamuutuse pidurdamine on ka merelise elurikkuse kaitse.
• Mereruumi kasutust tuleb planeerida nii, et loodusele jääks päriselt eluruumi.
• Avalikku debatti tuleb hoida teadmispõhisena: müra asemel vaatlus, võrdlus ja põhjendatud otsused.

Allikas: Trinokkel, intervjuu ilmunud 31.01.2026.