Pankade poolt musta raha pesemise juhtumite tõttu ei saa karistada kõiki ettevõtjaid

Roheliste ettepanek on, et pangad, mille turuosa ületab viiendikku, ei tohi ainult kahtluse põhjal keelduda ettevõtetele arve avamisest ja lihtsamate tehingute tegemisest. Praegune olukord kus pangad “tunne oma klienti” raames lihtsalt ei ava kontosid või sulgevad olemasolevaid, vähendades sellega  Eesti SKP-d, on pikemas perspektiivis äärmiselt kahjulik Eesti majandusele. Kartes ühte rahapesijat, takistatakse tuhandete inimeste Eesti elu edendavat tööd ja ettevõtlust.

“Riigikogul ja valitsusel on kohustus hoolitseda hea ja elava ettevõtluskeskkonna eest, kus ettevõtjate probleemid saavad kiire lahenduse,“ selgitas Roheliste volikogu esimees Aleksander Laane

“Rahapesuvastane võitlus, kus sisuliselt ei kehti süütuse presumtsioon, on vale. Pangad on ülekande- ja finantseerimisasutustest ehk vereringest muudetud järelvalveasutusteks. Kui majandusorganismi vereringe pidurdub, võib organism langeda koomasse. Veidi utreerides – kui raharinglusesse jõuavad haigustekitajad, siis järelvalveorganid peavad need eemaldama. Kui pank muudetakse järelvalveasutuseks, siis kellest saab vereringlus?” lausus Roheliste juhatuse liige Olev Tinn. 

2018. aastal sai rahapesu andmebüroo 5600 vihjet rahapesu kohta. Uurimine algatati aga ainult 36 juhul ja reaalselt võis rahapesuga tegu olla 26 juhul.

Hinnanguliselt suleti aga umbes 8000 ettevõtetele kuulunud arveldusarvet.

Millega on siis õigustatud tuhandete ettevõtjate põhjuseta kiusamine ainult sellel põhjusel, et mõni omanik või koostööpartner asub välisriigis? Kas valdavalt välisomanikega suurpankade sooviks on vähegi rahvusvahelisem, kuid väiksem äri Eestis välja suretada?

“ Leiame, et on vaja luua mõistlik tööjaotus. Vajadusel suurendada maksuameti, Eesti Panga, politsei volitusi ning investeerida uutesse rahapesu tuvastavatesse tehnoloogiatesse,” selgitas Olev Tinn.